Rubriigiarhiiv: PUHASTUS

Kõrghoonete aknapesu vajab spetsiaalset „kelku“

Posted on by
Vasta

Madalamal asuvaid aknaid saab pesta, kas kahe jalaga maas seistes või kasutades selleks redelit. Kui aknad asuvad kõrgemal kui 4-5 meetrit, tuleb appi võtta tõstuk. Kõrgemad hooned jäävad aga ka tõstukile kättesaamatuks.

Kuidas siis pesta Tallinnas asuvaid Tornimäe kaksiktorne, mis on ligi 30 korruselised ja 117 meetri kõrgused? Kas kutsuda appi Karlsson, kes pidavat olema maailma parim aknapesija? Ilmselt siiski mitte.

Kõrghoonete akendepesuks on projekteeritud katuse äärde spetsiaalsed siinid, kuhu külge kinnitatakse trossidega nn. pesukelk. Just pesukelk võimaldab teha kõrghoonetel aknapesu.

Kuidas pesukelk töötab?

Pesukelkude kinnitamine sõltub küll nende erinevatest mudelitest, aga tööpõhimõte on kõigil üks. Trossid kinnitatakse siinidel olevatele liuguritele, mis edasi-tagasi siini peal liiguvad. Välja näeb see kõik nagu näiteks tavaline dushinurga liugukse süsteem – uks sõidab rullikutel mööda dushinurga külge kinnitatud siine.

Kelku saab mootorite abil, mis kelgus asuvad, üles või alla tõsta. Kui on vaja liikuda mööda maja fassaadi vasakule või paremale, siis lihtsalt lükatakse ennast kelgust ühele või teisele poole. Kasulikuks abivahendiks on siis iminapad, mille saab klaasi külge kinnitada ja selle abil ennast liigutada.

Mida tuleb teada kui alustad kelguga aknapesu.

Kuna tegu on väga ohtliku tööga, siis peab töötaja olema eelnevalt saama spetsiaalse väljaõppe. Selliseid koolitusi teevad vastava erialase kogemusega inimesed.

Maa ja taeva vahel rippudes, tuleb kindlasti kasutada kiivrit ja ohutusrakmeid, mis tuleb kinnitada kelgu raami külge. Hea oleks ka töövahendid enda külge kinnitada (nii nagu nt. WII mängupuldid). Kogemata käest libisenud töövahend võib alla lennates kaaskodanikule väga halvasti lõppeda.

Tööpiirkond tuleb ümbritseda ohutuslindiga ja vastavate hoiatussiltidega, et minimaliseerida riske. Tuleb vältida seda, et inimesed ei kõnniks kelgu alt läbi. Vene ajast olete kindlasti näinud kraanasid kirjaga: “Ära seisa noole all”.  Tööl pesukelguga tuleks lähtuda samast põhimõttest.

Tugev tuul võib olla ohtlik

Oluline on arvestada tuule kiirusega, kuna nelja trossi otsas rippuv kelk, hakkab suure tuule korral kõvasti kõikuma. Nõrgema tuule korral saab kelgu iminappadega klaasi külge kinnitada kuid tugevama tuulega ei ole ka see võimalik.

Ilmastikuoludega peab arvestama ka klient

Meie praktikas on juhus, kus 3-4 päeva puhus korralik tuul. Aga klient ei saanud aru,  miks me tööd ei tee. Kui me tõmbasime kelgu poole maja kõrgusele ning näitasime, mis sellise tuulega kelguga toimub, jäi ta meid lõpuks uskuma.

Maailmas ehitatakse järjest rohkem kõrghooneid, mille projekteerimisel tuleks kindlasti arvestada ka pesusiinidega. On juhuseid, kus  majanduslikel kaalutlustel jäetakse siinisüsteem üldse välja ehitamata. Kuidas sel juhul saab aknapesija oma tööd teha? Selle jaoks on olemas aknapesijate kroonimata kuningad. Nendest aga räägime mõni teine kord.

 

Kuhu kaovad diivanilt plekid?

Posted on by
Vasta

Erinevad puhastusvahendite reklaamid näitavad, kui lihtne on kodus ise diivanit puhastada. Pihustad reklaamitavat toodet diivanile ja plekk kaob nagu imeväel. Igal inimesel peaks tekkima küsimus: „Kuhu see plekk kaob?”.

Diivanile tekkinud plekk ei kao mitte kuhugi vaid seda hõõrudes muutub plekk lihtsalt laiemaks ja tuhmimaks. Hõõrutav plekk vaid ühtlustub puhta pinnaga ning diivani kuivades jäävad näha mustuse randid

Kuidas diivan plekkidest puhastada?

Võtmesõnaks on siin surveloputusmasin. Diivanile kantakse pesuvahend, mille ülessanne on plekk tekstiili küljest lahti saada. Kui plekk on tugevamalt riide külge jäänud, siis aidatakse sellele kaasa mehhaanilise hõõrumisega.

Peale seda tuleb teostada puhastamise tähtsaim etapp: loputamine. Selle töö jaoks ongi vaja surveloputusmasinat, mis surub vett kangasse nagu survepesur ja imeb selle uuesti välja nagu veeimur. Puhas vesi surutakse riidesse ja imetakse koos riide küljest eemaldunud mustusega tagasi. Seda on vaja teha niikaua kuni kogu mustus on masinasse imetud.

Erinevate tekstiilide puhastamisel on kõige olulisem mustus kätte saada, mitte see mööda riiet laiali ajada. Kodustes tingimustes on seda tööd keeruline teostada, kui teil just ei juhtu käepärast olema eelpool nimetatud loputusmasinat. Plekk ei saa lihtsalt niisama kuhugile haihtuda. Selle saab diivanist välja imeda koos pesuveega.

 

Aknapesu lõõskava päikese käes– kas filmistsenaarium või tegelikkus?

Posted on by
Vasta

Kes meist ei oleks näinud telereklaame, kus palja ülakehaga mehed kuuma päikese käes pilvelõhkuja aknaid pesevad. Ja kuidas siis tütarlapsed neid seestpoolt piiluvad. Vaatepilt võib ju tõepoolest intrigeeriv olla ja sealt annab nii mõnegi filmisüžee välja mõelda. Kuid meile, kui puhastusfirmale, tundub see natukene kummaline. Kes küll läheb kuuma päikesega aknaid pesema? Sellisel aknapesul ei ole tegelikult ju kvaliteetset tulemust.

Miks ei saa kuuma ilmaga aknaid korralikult pesta?

Põhiprobleemiks on siin päikese käes liiga kuumaks köetud aknaklaas. Selliselt klaasilt aurab pesuvesi lihtsalt enne ära, kui selle saab korralikult puhtaks pesta. Aknapesu käigus kantakse tegelikult õhukene kiht pesuvett aknale, mis siis kummiliistuga puhtaks tõmmatakse. Kui aga klaas on liiga kuum siis kuivab pesuvesi enne akna külge kinni ja liistuga pole seal enam midagi tõmmata.

Milline on siis hea aknapesuilm?

Heaks aknapesuks saab lugeda tegelikult pilvist kuid ilma sademeteta ilma. Samuti ei tohiks tuul olla ülemäära tugev, sest ka tuul kuivatab samamoodi aknaklaasi liiga kiiresti. Temperatuur peaks olema vähemalt 5 kraadi plussis. Kuigi aknaid saab pesta ka miinuskraadidega (kasutades külmumisvastaseid pesulahuseid) siis see on pigem erand kui reegel.

Suvel peske rohke veega

Kui aga on tõepoolest vaja kuuma ilmaga aknad puhtaks saada, siis soovitaks pesta väikeste osade kaupa. Lisaks peske rohke veega – see jahutab aknaklaasi natukene maha ja nii on võimalik saavutada ka enamvähem rahuldav tulemus. Kui on võimalus siis võtke sellisel juhul endale aega terve päev. Siis saate koos päikese liikumisega pesta just neid aknaid kuhu hetkel päike otseselt peale ei paista.

Parimad ajad aknapesuks on siiski kevad ja sügis. Siis ei ole päike veel/enam nii intensiivne. Südasuvel parem puhka ja ole sõpradega rannas ja las aknad ootavad oma õiget aega. Keset külma talve sa ju ka naudid kelgutades talverõõme ja aknapesu peale ei mõtle.

Toiduainetööstuse argipäev – vahupidu iga õhtul

Posted on by
Vasta

antibakteriaalne vahupesuKäes on õhtu ja vabrikuhoones on terve ruum täis valget vahtu. Seda on nii seintel kui põrandatel. Võiks arvata et siin käivad ettevalmistused nädalavahetuse vahupeoks ja kohe – kohe tulevad nappides riietes tüdrukud keset seda vahumöllu tantsima. Kuid siiski mitte. Tegemist on toiduainetööstuse igaõhtuse koristamisega ehk vahupesuga.

Toiduainetööstuse suurimaks vaenlaseks on bakterid. Soojades tootmisruumides paljunevad nad uskumatult kiiresti. Kui selliseid ruume puhastada tavalise niiske mopiga, siis toimub tegelikult mopiga bakterite laialikandmine mööda ruumi. Moppi ei saa kunagi nii puhtaks et see oleks vajalikul määral bakterivaba.

Bakterite hävitamiseks ja ruumide desinfitseerimseks kasutataksegi nn. vahupesu.

Kuidad siis käib vahupesu?

Vahupesu koosneb kahest tähtsast etapist: Pesemine ja pindade neutraliseerimine.

Pesemine

Vaht on vajalik selleks, et puhastusaine ei valguks kohe pindadelt alla vaid saaks mõjuda. Vaht on tavaliselt leeliseline, mis hävitab baktereid. Vaht kantakse puhastavatele pindadele ja lastakse seista. Peale seda kui bakterid on hävinud, loputatakse leeliseline vaht rohke veega maha.

Pindade neutraliseerimine.

Neutraliseerimine on vajalik leeliselise vahu mõju lõpetamiseks puhastatud pindadele. Peale pesuvahu mahaloputamist kantakse peale uus kiht vahtu, mis on happeline. See lõpetab leeliselise vahu edasise mõju ja neutraliseerib puhastatavad pinnad. Juhul kui neutraliseerimist ei toimu, siis jäävad leeliselised jäägid pindadele ja keemiline reaksioon toimub edasi. See viib lõpuks pindade tugeva kahjustumiseni.

Mida tuleks eriti jälgida?

Selle töö tegemiseks on väga oluline kasutada kaitseriietust. Kuna tegemist on erinevate söövitavate ainetega (leelis ja hape) siis peab vahupesu teostama väga kvaliteetsetes vinüülkattega kaitseriietuses. Kasutada tuleb kindlasti ka hingamismaski sest leelise reageerimisel veega tekib tugevatoimeline gaas, mis võib kahjustada hingamisteid.

Vahupesu on kõige huvitavam, kuid ka kindlasti kõige keerulisem puhastustöö. See ei ole tavaline mopi ja tolmuimejaga kontori koristamine. Tegemist on erinevate ohtlike keemiliste ainete kasutamisega ja töötaja peab olema hästi instrueeritud ja ettevaatlik.

Uisapäisa tegutsemine vahupesul võib maksta töötaja tervise ja ebakvaliteetsele puhastamisele võib järgneda lausa rahvuslik toidu epideemia.

 

Ehitusjärgne suurpuhastus kontoris

Posted on by
Vasta

Iga ehitus jõuab kord lõpule ning enne uute ruumide kasutusele võtmist tuleb need põhjalikult puhastada, et pinnad saavutaksid hea väljanägemise ja teeniksid oma eesmärki. Kõige mõistlikum on puhastus ette võtta enne mööbli sisse toomist.

ehitusjärgne suurpuhastus

Kõige rohkem kulub aega suurpuhastuseks siis, kui vahepuhastusi ei ole toimunud või on tehtud lohakalt. Selge on see, et kõige rohkem tekib ehituse käigus tolmu, mille eemaldamine erinevatelt pindadelt on aeganõudev. Hilisemaid puhastustöid kergendavad ka lihtsad tähelepanekud ehituse käigus, nagu näiteks:

 

  • Aknad võiks seest poolt kinni katta enne kui töid tulevad tegema näiteks maalrid. Hiljem värvipritsmete eemaldamine klaasilt kulutab mõtetult palju aega.
  • Põrandad võiks samuti katta papiga. See kaitseb põrandaid värviplekkide, pahtlipritsmete eest. Hiljem korjatakse papp pealt ära ning teostatakse tavapärane süvapesu põrandale.

Suurpuhastuse käigus puhastatakse kõik pinnad

Töödega alustatakse laest ja liigutakse põranda poole. Aknaklaasidelt eemaldatakse kogu ehitustolm, sinna sattunud värvi- ja krohvipritsmed, puhastatakse aknaraamid,- lauad,- plekid. Seintelt eemaldatakse kogu mustus õlilinadega. Sanitaarruumides pestakse ja desinfitseeritakse valamud, klosetid ja muu inventar. Põrandapinnad puhastatakse süvapesu käigus ja vastavalt põrandatüübile ning kliendi soovile teostatakse:

 

  • PVC ja linoleumpõrand- vahatamine
  • Parkettpõrand- õlitamine või lakkimine
  • Kivipõrand- kaitsevahatamine
  • Betoonpõrand- kisutamine, katmine porosooliga
  • Vaipkatete keemiline puhastus

Ehitusjärgne suurpuhastus on aega nõudev töö. Kõige suurem oht on eksida põranda puhastusel, kus ehitus- ja pahtlitolm on jonnakalt põranda küljes kinni. Tavalise mopiga pestes vahetad juba kümnendat korda vett, jõuad lävepakuni, kõik läigib. Viid ämbri ära, paned mopi kuivama ja tagasi kontorituppa minnes avastad, et põrand on kuivanud ja endiselt hall. See on ehitustolm, mida ilma süvapesu teostamata põrandapinnalt kätte ei saa. Sellisele põrandale vaha peale kandes, teed endale karuteene- kaanetad korralikult mustuse vaha alla kinni.

Selliste vigade vältimiseks võta korraks hoog maha ja mõtle, kas ikka tahad ja jaksad ehitusjärgset suurpuhastust oma jõududega teostada? Kontorit sa ise ei ehitanud, miks nüüd enne sissekolimist oma pead vaevata ja riskida pindade kahjustumisega.

Puhastusettevõtted teostavad ehitusjärgse suurpuhastuse vastavalt kliendi soovidele ja nõudmisetele, kasutades professionaalseid puhastusvahendeid ja õigeid töövõtteid. Nii saavad ruumid säravad, värsked ning on valmis vastu võtma töötajad, pakkudes terviklikku ja ohutut töökeskkonda.

Täpsema ülevaate ehitusjärgse puhastuse töövõtetest saad siit.