Kõrghoonete aknapesu vajab spetsiaalset „kelku“

Madalamal asuvaid aknaid saab pesta, kas kahe jalaga maas seistes või kasutades selleks redelit. Kui aknad asuvad kõrgemal kui 4-5 meetrit, tuleb appi võtta tõstuk. Kõrgemad hooned jäävad aga ka tõstukile kättesaamatuks.

Kuidas siis pesta Tallinnas asuvaid Tornimäe kaksiktorne, mis on ligi 30 korruselised ja 117 meetri kõrgused? Kas kutsuda appi Karlsson, kes pidavat olema maailma parim aknapesija? Ilmselt siiski mitte.

Kõrghoonete akendepesuks on projekteeritud katuse äärde spetsiaalsed siinid, kuhu külge kinnitatakse trossidega nn. pesukelk. Just pesukelk võimaldab teha kõrghoonetel aknapesu.

Kuidas pesukelk töötab?

Pesukelkude kinnitamine sõltub küll nende erinevatest mudelitest, aga tööpõhimõte on kõigil üks. Trossid kinnitatakse siinidel olevatele liuguritele, mis edasi-tagasi siini peal liiguvad. Välja näeb see kõik nagu näiteks tavaline dushinurga liugukse süsteem – uks sõidab rullikutel mööda dushinurga külge kinnitatud siine.

Kelku saab mootorite abil, mis kelgus asuvad, üles või alla tõsta. Kui on vaja liikuda mööda maja fassaadi vasakule või paremale, siis lihtsalt lükatakse ennast kelgust ühele või teisele poole. Kasulikuks abivahendiks on siis iminapad, mille saab klaasi külge kinnitada ja selle abil ennast liigutada.

Mida tuleb teada kui alustad kelguga aknapesu.

Kuna tegu on väga ohtliku tööga, siis peab töötaja olema eelnevalt saama spetsiaalse väljaõppe. Selliseid koolitusi teevad vastava erialase kogemusega inimesed.

Maa ja taeva vahel rippudes, tuleb kindlasti kasutada kiivrit ja ohutusrakmeid, mis tuleb kinnitada kelgu raami külge. Hea oleks ka töövahendid enda külge kinnitada (nii nagu nt. WII mängupuldid). Kogemata käest libisenud töövahend võib alla lennates kaaskodanikule väga halvasti lõppeda.

Tööpiirkond tuleb ümbritseda ohutuslindiga ja vastavate hoiatussiltidega, et minimaliseerida riske. Tuleb vältida seda, et inimesed ei kõnniks kelgu alt läbi. Vene ajast olete kindlasti näinud kraanasid kirjaga: “Ära seisa noole all”.  Tööl pesukelguga tuleks lähtuda samast põhimõttest.

Tugev tuul võib olla ohtlik

Oluline on arvestada tuule kiirusega, kuna nelja trossi otsas rippuv kelk, hakkab suure tuule korral kõvasti kõikuma. Nõrgema tuule korral saab kelgu iminappadega klaasi külge kinnitada kuid tugevama tuulega ei ole ka see võimalik.

Ilmastikuoludega peab arvestama ka klient

Meie praktikas on juhus, kus 3-4 päeva puhus korralik tuul. Aga klient ei saanud aru,  miks me tööd ei tee. Kui me tõmbasime kelgu poole maja kõrgusele ning näitasime, mis sellise tuulega kelguga toimub, jäi ta meid lõpuks uskuma.

Maailmas ehitatakse järjest rohkem kõrghooneid, mille projekteerimisel tuleks kindlasti arvestada ka pesusiinidega. On juhuseid, kus  majanduslikel kaalutlustel jäetakse siinisüsteem üldse välja ehitamata. Kuidas sel juhul saab aknapesija oma tööd teha? Selle jaoks on olemas aknapesijate kroonimata kuningad. Nendest aga räägime mõni teine kord.

 


Fatal error: Uncaught Exception: 12: REST API is deprecated for versions v2.1 and higher (12) thrown in /data05/virt15591/domeenid/www.spsgrupp.ee/htdocs/blog/wp-content/plugins/seo-facebook-comments/facebook/base_facebook.php on line 1044